Võrdse palga päeval 23. märtsil välja kuulutatud õpilaste kunstikonkursi “Amet ja palk” žürii avalikustas lastekaitsepäeval, 1. juunil  tulemused. Konkursi peapreemia sai Veronika Pavliuki ja Martiina Vahti video.

Kunstikonkursi  “Amet ja palk” 10.–12. klassi arvestuses tulid võidud Pärnu Koidula Gümnaasiumisse: tunnustuse pälvisid Häli Palmiste, Veronika Pavliuk ja Martiina Vaht G1 klassidest, Kaili Hansen G2 klassist ja  Heldin Riga G3 klassist, kõiki juhendas õpetaja Madli Lavin. Konkurss toimus Tallinna Ülikooli “Soolise palgalõhe vähendamise”  projekti raames koostöös Eesti Kunstikoolide Liidu ning Pärnu Kunstide Kooliga. Kunstikonkursil “Amet ja palk” mõtestasid lapsed ja noored erinevate ametite väärtustamist ühiskonnas, sealjuures ameti ja palga seoseid, naiste ja meeste palku ning mõtlesid ka nende jaoks oluliste ametite üle. Konkursil osalenud tööd kajastasid erinevaid ameteid ja töid, palga teenimist, palgaläbirääkimisi, palgalõhet, palgatõusu ja palga kättesaamist. 

Konkursile laekus 98 võistlustööd 17 Eesti üldharidus- ja kunstikoolist. Konkurssi hinnati kolmes vanusegrupis, 1.–4. klass, 5.–9. klass ja 9.–12. klass. Igas vanuserühmas valiti välja žürii lemmikud ning üks üldvõitja, seega kokku valiti välja 16 tööd ja nende hulgast peapreemia. 

Žüriisse kuulusid esindajad Eesti Kunstikoolide Liidust, Pärnu Kunstide Koolist, Eesti Teadusagentuuri ja TLÜ “Soolise palgalõhe vähendamise” projekti esindajad ning  kunstnik Fideelia-Signe Roots.

Konkursi peapreemia sai Veronika Pavliuki ja Martiina Vahti video “Kuldne kuningas hoiab pannil palgalõhet, samal ajal kui väsinud nukunäoga naine seda põledes pealt vaatab” link opens on new page(nii nimetavad õpilased ise oma teost Youtube' is) kohta lausus kunstnik Fideelia-Signe Roots:  “Töö erineb teistest, kuna on teostatud performance'ina. Näen Non Grata mõjusid, ilmselt on õpilased sirvinud ka performance-kunsti ajalugu. Kasutatud on mitmeid erinevaid materjale ning mõeldud on ka taustale, kus motiiv eriti hästi mõjuks. Selleks taustaks on karjäär nii otseses kui ka ülekantud tähenduses. Kõrged kaldad, vesi, tuli, mis tuulega kasvab, lõõmab ja väsinud, räbaldunud naine, kelle nukunägu leekides sulab ja õnnetult liivale kukub. Kuldne kuningas kui patriarhaadi sümbol. Idee ja teostus on õnnestunud. Arvestades, et õpilased käivad alles 10. klassis, on tegu väga tugeva teosega.”